Konventsionaalsed uurimislaevadelt tehtavad mõõtmised on pikaajaliselt välja kujunenud viis mereseiret teostada. Uurimislaevalt on võimalik teha kõrgtäpseid, usaldusväärseid mõõtmisi suure hulga parameetrite osas. Lisaks uurimislaevadele on teadusuuringutes kasutuses mitmeid autonoomseid mõõtmisplatvorme. Eksperimentaalsetes teadusuuringutes on jõutud arusaamale, et parima võimaliku pildi uuritava nähtuse kohta annab erinevate platvormide integreerimine ning samaaegselt ka satelliidi- ja numbriliste mudelite produktide kaasamine. Mõõtmisplatvormidel on erinevad karakteristikud nagu ruumiline ja ajaline lahutus; mõõdetavate parameetrite valik; andmete täpsus ja kvaliteet; andurite stabiilsus; kasutamise keerukus ja insenertehnilise toetuse vajaduse maht; vastupidavus ja töökindlus; energiakulu; asukoha sh. sügavuse piirangud; seadme maksumus; käitamise kulud, andmeedastuse võimekus ja karakteristikud ning paljud muud. Satelliidi- ja mudeliproduktide puhul on olulised ruumiline ja ajaline lahutus, täpsus. Käesoleva töö eesmärk on: 1) kombineerida konventsionaalne seire autonoomsete mõõtmiste ning numbriliste mudelite ja satelliidi produktidega; 2) tuua välja autonoomsete mõõtmiste ja produktide potentsiaalne lisandväärtus mereala elupaikade ruumilisel kirjeldamisel; 3) teha ettepanekud autonoomsete mõõtmiste lülitamiseks mereseire programmi. Käesolevas töös testime järgnevaid platvorme/seadmeid/meetodeid: • Uurimislaevale paigaldatud läbivoolusüsteem, mis kogub andmeid pinnakihist; • Uurimislaevaga tehtavad täiendavad mõõtmisjaamad avamereseire jaamade vahel; • Allveeliuguri mõõtmised; • Hoovusmõõtmised punktis ja hoovuste profileerimine. • Vee karakteristikute pidevmõõtmine punktis. Mudeliproduktidest kasutame Copernicuse mereteenuse füüsikaliste ja biogeokeemiliste mudelite reanalüüsi ja operatiivse mudelijooksu tulemusi, kuhu on assimileeritud satelliitseire abil saadud pinnakihi temperatuuri väärtused.