Käesoleva töö eesmärgiks oligi välja selgitada kvantitatiivsed seosed erinevate keskkonnaparameetrite, inimmõju ja kalade taastootmisalade toimimise vahel ning salvestada parimad seosed andmemudelina. Sõltumatutest tunnustest pakkusid kõige suuremat praktilist huvi erinevate kaugseireparameetrite (Herkül jt. 2021) seos koelmu realiseerunud kvaliteediga (Rohtla jt. 2021b, Vasemägi jt. 2021). Sellistel andmemudelitel on vähemalt kaks praktilist väljundit. (1) Esiteks on võimalik suhteliselt lihtsasti kogutavate keskkonnaparameetrite abil koelmukvaliteeti ennustada. Selliselt on mõistlik mudeleid rakendada nende veealade peal, kus arvutuste sisendiks vajalik minimaalne keskkonnainfo on kogutud; kusjuures suurema töömahuga koelmu kvaliteedi näitajaid siis enam kvantifitseeerima ei peaks, sest kogutud parameetrite seos koelmu kvaliteedi näitajatega on juba mudelis defineeritud. (2) Teiseks võimaluseks on kasutada andmemudelit stsenaariumipõhise otsustustoena (decision support tool) uuritava ala kvaliteedi määratlemisel. Näiteks saame sellistes stsenaariumiarvutustes 6 hinnata, et milliste keskkonnategurite kompleks (põhjataimestiku üldkatvus ja ruumiline mosaiiksus, vaba vee olemasolu, jne) tagab meile ühe või teise veekogu puhul hästi toimiva taastootmisala ning seejärel kasutada mudeli poolt ennustatud piirmäärasid taastootmisala parendamistööde sisendina. Mudelliigiks valiti käesolevas töös haug (Esox lucius).